Asva on Põhja-Euroopa tuntumaid pronksiaja kindlustatud asulaid, mis on nime andnud tervele kultuurile – Asva kultuur. Asva kultuur on läänepoolseimate soomeugrilaste hilispronksiaja kultuur, mille majanduse aluseks oli karjakasvatus, hülgepüük, algeline maaviljelus ja pronksivalamine.
Seljak, millel asula paiknes, oli pronksiajal laid või poolsaar madalas merelahes. Tänaseks on meri taganenud mitme kilomeetri kaugusele. Kunagisele saarekesele rajatud asula kogupindalaga 3500 m2 oli ümbritsetud kivi- ja võib-olla ka puutaraga. Juba 9. sajandil eKr püstitatud kivitara oli 1,3–1,6 m lai ja paarsada meetrit pikk. Selle taga paiknesid hooned, neist osa muld-, osa kivipõrandatega. Osades hoonetes olid olnud maasse süvendatud lõkkekohad, mille ümbrusest leiti rohkesti savinõukilde ja luujäänuseid.
Nelja välja kaevatud koldekoha läheduses esines valamisvormide ning muude pronksivalamistarvete katkeid, mistõttu neid võib pidada pronksivalamistöökodade jäänusteks. Asvalt välja kaevatud keraamika, kokku enam kui 32 000 savinõukildu, viitab sealsete inimeste laialdastele sidemetele naaberaladega.
Sellele, et oma põhitoidu hankisid Asva elanikud maaviljelusest, viitavad kohati savinõude pinnal säilinud odra-, kaera- ja nisuterade jäljendid. Leitud on sarvest adrateri, luust linakammide ja ropsimõõkade tükke. Asva ulukiluudest kuulub 88% hülgele, mis koos mõningate luuharpuunidega osutab hülgepüügile kui ühele sealsete elanike tähtsaimale elatusallikale. Üsna palju saadi ka mets- ja koduloomade luid.
